Iindaba

Uhluleka godu kusibawo sebheyile yesine umvumi we-Lekompo

Umvumi we-Lekompo uLehlogonolo “Shebeshxt” Chauke uragela phambili nokuhlala ejele ngemva kokuhluleka godu ekhotho.

Ikhotho Ephakemeko ePolokwane ilahle isibawo sakhe samuva sebheyili ngoLosithathu, okubuyisela umvumi weLimpopo ejele njengoba alinde ukuphenywa kwecala lakhe.

Leli bekulihlandla lesine uShebeshxt alinga ukuthola ikululeko yakhe.

IJaji uKarim Pillay ugwebe wathi uShebeshxt uhlulekile ukwenza ikhotho ikholwe bonyana zikhona izimo ezikhethekileko ezingenza bonyana anikezwe ibheyili.

IJaji lithe amagcwetha wakhe akhange alethe ubufakazi obutjha.

“Inengi lezinto ezitja ezikhulunywe ngilo ofake isibawo bekungasizo izinto ezitja, kodwana bekuzizinto eziphindiweko nje, ukuhlela kabutjha namkha ukwengeza ubufakazi  obebuvele buthuliwe ngesikhathi kuthoma ukulalelwa kwecala lebheyili,” kwatjho uPillay.

Ihlangothi elivikelako liphikise ngokuthi icala lombuso alinamandla begodu labawa ikhotho bonyana ikhulule uShebeshxt.

Kodwana uPillay wathi ipikiswano leyo ayihlangabezani neendingo zomthetho ngaphasi kwesigaba 60(11)(a) soMthetho Wokukhamba Kwamacala Wobugebengu (Criminal Procedure Act).

“Isinqunto semarhastrada sokwala ukunikeza ibheyili asikwazi ukuthi sibeyiphutha. 

Nazihlanganiswa ndawo yinye, ​​zoke izinto ezikhulunyiweko akhange zikhombise ukuthi kunezimo ezikhethekileko,” kwatjho uPillay.

Uvale ukulalelwa kwecala ngokulahla isibawo.

UShebeshxt ubesejele kusukela ngoSinyikhaba (November) 2025.

Uqalene namacala amanengi, okuhlanganisa ukuzama ukubulala, ukubulala angakahlosi (culpable homicide), ukubetha kanye nokubulala ipahla ngamabomu.

Amagcwetha wakhe aveze ngesikhathi sokulalelwa kwecala evekeni edlulileko ukuthi kukhona izinto ezitja ezenzekileko ezifanele zenze ikhotho ivume ukunikeza uShebeshxt ibheyili. 

Baveze ukuthi uqeda ukuba nomntwana, nokuthi udinga ukulatjhwa okukhethekileko ngokulimala emlenzeni okwenzeka ngaphambi kokobana abotjhwe.

Baphinde babeka phambili inani lebheyili ye-R100,000 nakangakhululwa. Ikhotho yakwala lokho.

Iphenyo lamaphoyisa lihlanganise umvumi kwamanye amacala amanengi.

Nje uqalene namacala wobugebengu amatjhumi amabili nanye (21), ngemva kokobana urhulumende alahle icala elilodwa lokutholakala nesigidi ngokungemthetho.

Ngemva kwesinqunto sekhotho, usihlalo we-Limpopo Artists Movement, uMpoza Mashabela, uveze ukunyama kwakhe ngesinqunto sekhotho.