Iindaba

Indima yamadoda emizini yeSewula Afrikha

Emasikweni wemizi yeSewula Afrikha, amadoda bekavamise ukuhlala kude nabafazi ngesikhathi esithile selanga.

Bekahlala emthunzini owenzwa maboda, indawo ebapha ukuthula, ukuhloniphana, nokukhulumisana ngendlela ehleleke kuhle. 

Lokhu bekungasikho kokuphumula kwaphela, kodwana bekuyindlela yokuphatha ubudlelwano bomndeni nomphakathi.

Kwezinye iindawo, amadoda abuthana ngaphasi kwemithi emikhulu ukwenza imihlangano yeenkoro.

Umthunzi wemithi le ubalulekile ngombana unikela ngefihlo, ukuze iinkulumo eziqakathekileko zenzeke ngaphandle kokuphazanyiswa.

Lokhu kusabonakala nesikhathini sanje, kutjengisa bona amasiko wokubonisana awakapheli ngitjho nanyana ipilo seyitjhugulukile.

Namhlanje, amanye amadoda asebenza emizaneni yamasiko, lapho iinvisi zifumana khona ithuba lokufunda ngamasiko wendawo.

Abasebenzi laba bavame ukumbatha izembatho ezihlotjaniswa nesikhathi esadlulako.

Esinye isibonelo ziingubo (blankets) ezathoma ukumbathwa miphakathi yamaSotho ekuthomeni kwekhulu le-19, into ekhombisa ukuqhubeka komlando epilweni yanamhlanje.

Imihlangano yenqubomgomo eyenziwa emthunzini wemithi isarholekile khulu.

Phakathi kwabakhuluma isiZulu, imihlangano le ibizwa ngokuthi izimbizo (ubunye: imbizo). Phakathi kwabakhuluma isiSotho, babiza umhlangano loyo ngokuthi kgotla, okutjho “ikhotho.”

Lamagama aveza indlela amasiko ahlela ngayo ukukhulunywa kweendaba zomphakathi.

Ngokukhamba kwesikhathi, namagama la angene esiNgisini seSewula Afrikha.

Namhlanjesi asetjenziswa nangurhulumende ukubiza imihlangano yokubonisana nokuhlela amaqhinga.

Iinthombe ezihlotjaniswa nalendatjana, ezikhonjiswa nguDr Peter Magubane, ziqinisa umbono wokuthi indima yamadoda emizini ayikapheli—iyazivumelanisa nesikhathi kodwana igqine umsuka wayo.